Krediidi Kogukulu ehk Krediidi Kulukus

Krediidi kulukus ehk krediidi kogukulu näitab terviklikult, kui kallis või soodne laen on. Krediidi kogukulu tähistab krediidi kulukuse määr (KKM). Krediidi kulukuse määra väljendatakse protsendina (%) aasta baasil. See tähendab, et krediidi kulukuse määr arvutatakse alati aasta baasil. 

Krediidi kulukus ja krediidi kulukuse määr on levinud finants- ja krediiditoodete kasutamise puhul. Võttes laenu, sõlmides liisingut, ostes järelmaksuga peab sulle laenuandja või müüja krediidi kulukuse määra näitama.

krediidi kogukulu

Laenu võtmine, järelmaksu sõlmimine ja muud tarbijakrediidilepingud

Selle lehe eesmärk on sulle õpetada, mida tasusid, kulusid ja määrasid tuleb vaadata, kui sõlmid tarbijakrediidilepingu (ostad toote järelmaksuga, sõlmid laenu- või liisingulepingu).

Krediidi kulukus kui kohustuslik element krediiditootel

Krediidi kogukulu (krediidi kulukuse määr) on iseenesest vajalik näitaja, sest väljendab tarbijale, kui palju ta peab kokku tagasi maksma. Teisisõnu, kui suur on kogu järelmaksu, liisingu, krediitkaardi kasutamise või laenatud laenu summa. Täpsemalt öeldes, krediid kogukulu eesmärk on täpselt näidata, kui palju peab tarbija tagasi maksma krediiditoote kasutamise eest. 

Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määra näitamine on seadusest tulenev nõue. Iga krediiditeenuse pakkuja peab sulle näitama krediidi kulukuse määra.

Probleeme seoses krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määraga

Krediidi kulukuse määr on asjalik abimees, kui sul on vaja teada, kui kalliks toode või teenus kujuneb. Teoreetiliselt on kõik õige. Praktikas aga paistab, et tarbijad, kes võtavad liisinguid või laene, ei teadvusta endale, mida tuleb järelmaksu- või krediidilepingut sõlmides hinnata.

Esilekerkivad probleemid seoses krediidi kulukuse määraga:

  • Tarbijad ei oska krediiditooteid hinnata (reeglina vaadatakse ainult intressimäära)
  • Tarbijad ei teadvusta krediiditoote tegelikku maksumust (reklaamides väljendatud pahatahtlik ”krediidi kulu null”)
  • Krediiditoote kogu kulu hindamine pole põhjalik (hinnatakse valesid näitajaid = intress, ”laena 1000 eurot, tagasi maksad vaid 1001 eurot”)

Enamus krediiditoodetega seonduvad probleemid tekivad kahel põhjusel. Esiteks, krediiditoodete reklaamid loovad vale kuvandi toote maksumusest. Teiseks, tarbijatel puudub piisav kogemustepagas tarbijakrediidi valdkonnas, et kaalutletult hinnata ja mõista krediidi kogu kulu.

Krediiditoote Intress

Intress on summa, mille raha saaja maksab raha andjale raha kasutada andmise eest. Intressi on mitut erinevat liiki. Kõige levinumad intressiliigid on: lihtintress ja liitinress.

Lihtintressi kasutatakse krediiditoodetel, mille periood on lühem kui üks aasta. Näiteks lihtintress võib olla kiirlaenul, mille laenuperiood on kolm kuud pikk.

 

krediidi intress

Liitintress on levinud investorite äripraktikas. Näiteks, kui sa investeerid raha hoiusesse või fondi ning teenid investeeringult intressi ja teenitud intressitulu investeerid uuesti, siis on tegu liitintressiga ehk liidetud intressidega. Liitinress annab omakorda suurema summa, mida kasutada investeeringuks ja mis hiljem toodab suuremat intressitulu investorile (eeldades, et tootlus kasvab).

Intress on põhiline parameeter, mida laenu võttes inimesed vaatavad. Selline praktika on ajaga välja kujunenud. Kunagi oli see ka õigustatud, sest 20. sajandil oli intress põhiline tegur, mis krediiditoodete kogu kulu moodustas. 21. sajandil enam nii pole. 

Kuna asume turumajanduslikus ühiskonnas, kus valitseb kapitalism ja konkurents, siis on ka intress langenud tarbimisühiskonna ohvriks. Teisiti öeldes, intress krediiditoodete ja finantsteenuste kontekstis, ei oma enam nii suurt tähtsust kui varem. Vastupidi, intress on tagaplaanile viidud ja krediidi kogu kulu moodustavad hoopis muud tasud, trahvid ja garantiid.

Pikemalt juttu sellest, miks ainult intressi ei tasu vaadata lepingut sõlmides, järgmises paragrahvis.

Miks intressimäär ei näita adekvaatselt laenu ja krediidi kogukulu?

Laenumakse koosneb teatavasti alati vähemalt kahest osast. Nendest üks osa on laenu põhiosa tagasimakse ja teine osa on intressimakse. Selline praktika, kus laenuandjad küsisid laenu andes laenajalt ainult põhiosa ja intressimakset on 2o. sajandi praktika. Käesoleval sajandil küsitakse hulga rohkem tasusid ja need tasud ei ole hõlmatud ei intressi ega laenu põhiosaga. Sellepärast ei tasu intressimäära vaadata. 

Tänapäeval on intressimäär rohkem number, mida näidatakse võimalikult madalana, et oma krediiditoodet ahvatuslikumalt reklaamida. Tarbijana sind peaksid huvitama kõik muud tasud, mis laenule ja järelmaksule lisanduvad. 

Järgnevalt ülevaade tasudest, mida laenuandjad võivad sinult küsida (lisaks intressimäärale ja laenu põhiosale).

Levinumad tasud, mis lisanduvad laenu ja/või järemaksu võttes on:

  • Lepingutasu (Lepingu sõlmimise tasu)
  • Haldustasu (Näiteks laenude puhul on igakuine laenu haldamise tasu. Mõnel laenuandjal on see arvestatud laenu osamaksse, mõnel mitte)
  • Leppetrahv (Kui jääd laenu või liisingu osamakse tasumisega viivitusse või soovid lepingu lõpetada suvalisel ajal, võidakse küsida leppetrahvi)
  • Väljamaksetasu (Kiirlaenud võivad hõlmata väljamaksetasu, mis tähendab, et pead mingi protsendi maksma selle summa suurusest, mille soovid kiirlaenuandja kontolt kanda enda pangakontole)
  • Garantiitasu (Mõnel laenul võib kohustuslik garantiitasu olla)
  • Ja muud tasud (Tasude nimekiri ei ole lõplik. Iga laenu-, liisingu-, järelmaksuandja võib vastavalt soovile küsida tasusid. Eelnimetatud tasusid nimetatakse kõrvaltasudeks. Kui soovid mingit krediiditoodet, siis oleks mõistlik küsida, millised on kõrvaltasud. Sellisel juhul saad parema ülevaate, mida tuleb maksta).

Laenu või järelmaksu võttes tuleb silmas pidada, et tarbimislaenude ja järelmaksude pakkujad näitavad tihti madalat intressimäära, peites kulu muudesse tasudesse, mis muudavad laenu oluliselt kallimaks. Seega, intressimäära asemel keskendu krediidi kulukuse määrale, sest see arvestab kõiki kulusid. Näiteks laenukontoris või poest järelmaksuga ostes küsi, kui kõrge on maksimaalne krediidi kogukulu. Lisaks uuri kõrvaltasude kohta.

Minu kogemus krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määraga

Pean tunnistama, et olen ise kolm korda tõsisesamalt vaadanud ja võrrelnud krediidi kulukuse määrasid. Esimene kord oli õppelaen vaja võtta. Õppelaenuga on lihtne, sest see on riiklikult tagatud ja intress on madal. Juurde tulevatest kuludest on ainult lepingutasu. Seega üsna lühikese vastuse sain, kui küsisin laenuandjalt (Swedbank), millised tasuid intressile lisanduvad.

Teine kord oli kiiresti vaja raha telefoni ostmiseks, sest vahetult enne reisi pillasin telefoni maha. Kuna telefon on minu jaoks osaliselt töövahend, siis soovisin kallist telefoni. Pean tunnistama, et antud olukorras olin sunnitud kiirlaenu võtma, sest ostuga oli kiire.

Kiirlaen on kallis laen, sest kiirlaenul on kõrge krediidi kulukuse määr. Aga kas kiirlaen on ikka nii kallis kui räägitakse? Mina näiteks sain kiirlaenu sama krediidi kulukuse määraga, millega antakse järelmaksu (vaata all pool olevat pilti). Laenu valides ma jätsin Ferratumi ja igasugused smslaenud kõrvale, sest ma olin kuulnud, et need on väga kulukad laenud. Lõppude lõpuks, see kiirlaen mille lõpuks võtsin oli intressimääraga 20% ja krediidi kulukuse määr tuli 31 protsenti. 30 protsendine krediidi kuluse määr on võrreldav näiteks jaekettide järelmaksuga. Vaata all pool olevat pilti (näide on Euronicsi poolt pakutud järelmaksust, järelmaksu rahastas LHV).

intressimäär, krediidi kulukuse määr, krediidi kogukulu näide

Viimane krediiditoode, mille võtsin, ongi pildil olev järelmaks. Intressiks oli 14,90% ja krediidi kogukulu oli 35,49% aastas. Sisuliselt tähendab see seda, et järelmaksuga ostetud asi maksis letis ligi 1200 eurot, 280 eurot maksin sissemakseks ja krediidi kogukulu tuli 1300 euro kanti. 

Seda 35-protsendine krediidi kulukuse määr ümardades tähendabki. Huvitaval kombel on järelmaks isegi kõrgema krediidi kogukuluga kui kiirlaen, sest kiirlaenu krediidi kulukuse määr oli 31 protsendi juures. Tegelikult nähtubki see, et järelmaks on Eestis võrdlemisi kõrge krediidi kulukuse määraga. Vaata krediidi kulukuse määra lehelt tüüpnäited, kust selgub, et järelmaks on tihtipeale väikelaenust ja autolaenust kulukam.

Kokkuvõtlikult ütleks, et ma jäin oma kolme krediiditootega (õppelaen, kiirlaen, järelmaks) rahule. Õppelaenu poleks olnud võimalik soodsamalt saada, sest õppelaenu intress ja tasud on fikseeritud. Järelmaksu ja kiirlaenu puhul oleks mul olnud võimalik natukene soodsamalt saada krediiti, aga alati pole aega, et võrrelda kõiki krediidpakkujaid.

Lõpetuseks, mida jälgida tarbijakrediidilepingut sõlmides

Soovides laenu võtta, või osta asi järelmaksuga, jälgi järgmisi nõuandeid:

  • 1. Intress reeglina ei ole sinu sõber, sest laenu- ja liisinguandjad meelitavad uusi kliente madala intressiga. Seega ära intressimäärale pööra kogu tähelepanu. Intress on oluline, aga mitte kõige olulisem.
  • 2. Toodet ostes või teenust sõlmides huvitab sind kõige rohkem krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr (KKM), sest need näitajad näitavad terviklikult kogu asja (laenu ja liisingu) maksumust.
  • 3. Laenuandja ja liisinguandja (järelmaksu pakkuja) peab sulle müües näitama krediidi kulukuse määra. Selline nõue tuleb Eesti seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest. Kui toote- või teenusepakkuja sulle ei näita KKM-i, siis ei tasu temalt laenata või järelmaksu võtta. 
  • 4. Enne laenu, liisingu, järelmaksu võtmist võrdle pakkujaid. Vali välja see, kes kõige madalamat krediidi kulukuse määra pakub. Kui sa ei leia infot krediidi kulukuse määra kohta, siis küsi. Müüjad, laenuandjad, liisinguandjad on sulle kohustatud krediidi kulukuse määra näitama.
  • 5. Maksimaalne krediidi kulukuse määr on Eestis hetkel (2020. aastal) 61,56 protsenti. Jälgi, et ükski laenuandja või liisinguandja ei pakuks sulle krediiti kõrgema kuluga, kui 61,56 protsenti.
  • 6. Kui kallid on konkreetsed laenud saad vaadata Xlaen veebist. Vaata tabelit ja võrdle intresse, lepingutasusid ja kõige tähtsam – krediidi kulukuse määra.